Mida tähendab metsa inventeerimine?

Andmete saamiseks kasutatakse põhiliselt nelja tegevust:

1) määramine - puude liigid, kahjustused

2) mõõtmine - puu läbimõõt, kõrgus

3) hindamine - kui suures ulatuses on puud kahjustatud

4) loendamine - puude arv, aastarõngaste arv

Kuna eelnimetatud tegevused käivad metsas nii-öelda käsikäes, nimetatakse seda ühe sõnaga takseerimiseks. Kõiki sellisel meetodil saadud tunnuseid nimetatakse takseertunnusteks.

Mis on inventeerimise eesmärk?

• koguda andmeid metsade iseloomu, seisundi, paiknemise, tootlikkuse ning varude suuruse kohta - kui palju puitu metsas on, kui palju seda juurde kasvab ning millal metsast raiuda võib
• vajaliku alginformatsiooni kogumine metsaomanike nõustamiseks ja metsamajandamiskava koostamiseks

Kuidas metsa inventeeritakse?

Metsas:

1. Taksaator läheb metsa ning alustab silmamõõdulise takseerimisega, näiteks puude loendamise ja puuliikide määramisega.

2. Seejärel täpsustab andmeid vajalike mõõtmistega.

Kontoris:

1. Vormistame tulemused takseeriseloomustuse kujul.

2. Saadame takseeriseloomustuse ja metsaplaani kooskõlastamiseks metsaomanikule.

3. Kui andmed on metsaomanikuga kooskõlastatud, edastame inventeerimisandmed Keskkonnateabe keskusele, kes kannab andmed Metsaregistrisse.

Metsa inventeerimise kohta saad täpsemalt lugeda veel siit.

Vaata ka videot sellest, kuidas metsa inventeeritakse.

Metsa inventeerimise metoodika

Kes takseerib metsa? Loe siit.